Alates räpastest pakenditest, mis neelavad väikeseid Kagu-Aasia kogukondi, kuni jäätmeteni, mis kuhjuvad tehastes USA-st Austraaliani,

Hiina keeld võtta vastu maailmas kasutatud plasti on ringlussevõtu jõupingutused segadusse ajanud.

Allikas: AFP

● Kui ringlussevõtuga tegelevad ettevõtted tõmbusid Malaisiasse, käis nendega kaasas ka mustmajandus

● Mõned riigid käsitlevad Hiina keeldu kui võimalust ja on kiiresti kohanenud

 Alates väikestest Kagu-Aasia kogukondadest räpastest pakenditest kuni jäätmeteni, mis kuhjuvad tehastes USA-st Austraaliani – Hiina keeld võtta vastu maailmas kasutatud plastikut on pannud ringlussevõtu jõupingutused segadusse.

Paljude aastate jooksul võttis Hiina kogu maailmast suurema osa plastijääkidest, töötledes suure osa sellest kvaliteetsemaks materjaliks, mida tootjad saaksid kasutada.

Kuid 2018. aasta alguses sulges see oma uksed peaaegu kõigile välismaistele plastijäätmetele ja paljudele muudele taaskasutatavatele jäätmetele, et kaitsta oma keskkonda ja õhukvaliteeti, jättes arenenud riikidele raskusi jäätmete saatmiseks.

"See oli nagu maavärin," ütles Brüsselis asuva tööstuskontserni The Bureau of International Recycling peadirektor Arnaud Brunet.

"Hiina oli taaskasutatavate materjalide suurim turg. See tekitas maailmaturul suure šoki.

Selle asemel suunati plastik tohututes kogustes ümber Kagu-Aasiasse, kuhu Hiina ringlussevõtjad on kolinud.

Suure hiina keelt kõneleva vähemusega oli Malaisia ​​Hiina ümbertöötlejate jaoks parim valik ning ametlikud andmed näitasid, et plasti import kolmekordistus 2016. aasta tasemelt 870 000 tonnini eelmisel aastal.

Kuala Lumpuri lähedal asuvas Jenjaromi väikelinnas tekkis arvukalt plastitöötlemistehaseid, mis pumpasid ööpäevaringselt välja kahjulikke aure.

Avamaale visatud tohutud plastjäätmete künkad kuhjusid kokku, kuna ringlussevõtjad nägid vaeva, et tulla toime igapäevakaupade, näiteks toiduainete ja pesupesemisvahendite pakendite sissevooluga nii kaugelt nagu Saksamaalt, USA-st ja Brasiiliast.

Peagi märkasid elanikud linna kohal kibedat haisu – sellist lõhna, mis on tavaline plasti töötlemisel, kuid keskkonnakaitsjad uskusid, et osa suitsust pärineb ka taaskasutamiseks liiga madala kvaliteediga plastijäätmete põletamisest.

"Inimesi ründasid mürgised aurud, äratades nad öösel üles. Paljud köhisid palju, ”ütles elanik Pua Lay Peng.

"Ma ei saanud magada, ma ei saanud puhata, tundsin end alati väsinuna," lisas 47-aastane mees.

Keskkonnakaitsjate valitsusvälise organisatsiooni esindajad kontrollivad Malaisias Kuala Lumpuri lähedal asuvas Jenjaromis mahajäetud plastijäätmete tehast. Foto: AFP

Pua ja teised kogukonna liikmed alustasid uurimist ja leidsid 2018. aasta keskpaigaks umbes 40 töötlemisettevõtet, millest paljud näisid töötavat ilma nõuetekohaste lubadeta.

Esialgsed kaebused ametivõimudele ei läinud kuhugi, kuid nad jätkasid survet ja lõpuks võttis valitsus meetmeid. Võimud alustasid Jenjaromi illegaalsete tehaste sulgemist ja teatasid üleriigilisest plasti impordilubade ajutisest külmutamisest.

Kolmkümmend kolm tehast suleti, kuigi aktivistid uskusid, et paljud olid vaikselt mujale riiki kolinud. Elanikud ütlesid, et õhukvaliteet on paranenud, kuid mõned plastpuistangud jäid alles.

Austraalias, Euroopas ja USA-s jäid paljud plasti ja muude ringlussevõetavate materjalide kogujad otsima uusi kohti, kuhu seda saata.

Nad seisid silmitsi suuremate kuludega, et lasta seda ringlussevõtjatel kodus töödelda, ja mõnel juhul saatsid nad selle prügilasse, kuna jäägid kuhjusid nii kiiresti.

"Kaksteist kuud hiljem tunneme endiselt mõju, kuid me pole veel lahenduste poole liikunud," ütles Austraalia jäätmekäitluse ja ressursside taaskasutamise ühingu president Garth Lamb.

Mõned neist on uue keskkonnaga kiiremini kohanenud, näiteks mõned kohalike omavalitsuste juhitud keskused, mis koguvad taaskasutatavaid materjale Lõuna-Austraalias Adelaide'is.

Varem saadeti keskustest Hiinasse peaaegu kõike – plastikust paberi ja klaasini –, kuid nüüd töötlevad 80 protsenti kohalikest ettevõtetest ja suurem osa ülejäänud saadeti Indiasse.

Prügi sõelutakse ja sorteeritakse Põhja-Adelaide'i jäätmekäitlusameti taaskasutuskohas Edinburghis, Adelaide'i linna põhjapoolses eeslinnas. Foto: AFP

Prügi sõelutakse ja sorteeritakse Põhja-Adelaide'i jäätmekäitlusameti taaskasutuskohas Edinburghis, Adelaide'i linna põhjapoolses eeslinnas. Foto: AFP

Jaga:

"Liikusime kiiresti ja vaatasime siseturgude poole," ütles Põhja-Adelaide'i jäätmekäitlusameti tegevjuht Adam Faulkner.

"Oleme avastanud, et kohalikke tootjaid toetades oleme suutnud naasta Hiina keelueelsete hindade juurde."

Mandri-Hiinas langes plastjäätmete import 600 000 tonnilt kuus 2016. aastal umbes 30 000 tonnini kuus 2018. aastal, selgub Greenpeace'i ja keskkonnaalase valitsusvälise organisatsiooni Global Alliance for Incinerator Alternatives hiljutises aruandes.

Kunagi jäeti elavad ringlussevõtukeskused maha, kuna ettevõtted kolisid Kagu-Aasiasse.

Möödunud aastal lõunapoolsesse Xingtani linna külastades leidis keskkonnaalase valitsusvälise organisatsiooni China Zero Waste Alliance asutaja Chen Liwen, et ringlussevõtutööstus on kadunud.

"Plasti ümbertöötlejad olid kadunud – tehase ustele olid krohvitud rendisildid ja isegi värbamissildid, mis kutsusid kogenud ringlussevõtjaid Vietnami kolima," ütles ta.

Kagu-Aasia riigid, mida Hiina keeld varakult mõjutas – aga ka Malaisia, Tai ja Vietnam said tugeva löögi –, on astunud samme plastiimpordi piiramiseks, kuid jäätmed on lihtsalt ilma piiranguteta ümber suunatud teistesse riikidesse, nagu Indoneesia ja Türgi. Greenpeace'i raport ütles.

Kuna hinnanguliselt on ringlussevõetud vaid üheksa protsenti kunagi toodetud plastist, ütlesid kampaania korraldajad, et ainus pikaajaline lahendus plastijäätmete kriisile on see, et ettevõtted toodavad vähem ja tarbijad kasutavad vähem.

Greenpeace'i kampaania liige Kate Lin ütles: "Ainus lahendus plastireostusele on toota vähem plastikut."